"Kas Sul juba pole sellist kotti?" küsis õde kui ma võidurõõmsalt oma uut ostu esitlesin. "Loomulikult pole mul SELLISE kuju ja tooniga kotti! Pealegi, 60- ndate aastate kotte pole ju kunagi liiga vähe!" Vahetevahel ma väldin neid kohti kus võib leida vanu väärtuslikke asju. Selleks ikka, et liiga palju kotte ei saaks - neid, 60-ndate omi! Vältimisega kaasnevad üldjuhul võõrutusnähud. Kes tundnud, see teab! :)
mille üle siirast rõõmu tunda Jalutuskäik päikselisel päeval Imeline vanalinna arhitektuur Tunnike {parem rohkem} kohvikus Klaasike veini või kuuma šokolaadi Rõõmuks vajad: 100 krooni {oleneb hinnakirjast}* Aega {soovitavalt 3 tundi} Tulemus: Hea tuju garanteeritud :) *Karjääriinimesele läheb rõõm rohkem maksma näiteks töökoha {aeg on raha} Tunnen kaasa :(
Ma ei tea fotograafiast{tehnikast} suurt midagi. Oskan kasutada nuppe power ja zoom. Pildistamiseks laenan aparaati naabrimehelt {Peeter} või õemehelt{Ivar}. Mida ma, aga tean on see lummav tunne, kui kadreerid ja õnnestub tabada imelist hetke… Uskuge, maailm tundub fotosilmast vaadatuna hoopis teistsugune! Ja tühja sest tehnikast…
