Vahel juhtub, et laev hilineb ja planeeritud 15 minuti asemel tuleb oodata 45 minutit. Viimati, Helsingi sadamas, nii juhtuski! Seadsin end vaiksesse {võimalikult eraldatud!} kohvikunurka, otsisin kotist ajakirja ja... hetk hiljem seisis minu kõrval naisterahvas, palus luba istuda ning järgneva 45 minuti jooksul sain Nimetu Võõra elust teada järgmist: eestlane, soomes elanud 19 aastat, 2 kõrgharidust{ülevaade millised ülikoolid}, ridaelamus korter, korteris 3 telefoni {põhjalik selgitus miks 3}, kellena töötab {põhjalik ülevaade töö iseloomust}, 3 poega {selgitus millistes ülikoolides õppisid}, äsja lahutatud {õnneks ilma selgitusteta}, Tallinnas korter {ülevaade pangalaenu makseperioodist ja millise poja nimele korter kirjutada}, plaanib pensionile jäädes Eestisse kolida{järgmine aasta}, soovib pensionil olles tööl käija, kuna seltskonnas peab olema, inimestega tuleb suhelda ning kõige tähtsam - töökollektiivis peetakse sünnipäevasid ja saab pidu panna {just nii ütleski, saab pidu panna!!!}
Pika monoloogi lõpetuseks küsis Nimetu Võõras, kellena mina töötan ja kuidas saan töönädala keskel reisida.
Ehmunult otsisin sobivat vastust ja kogelesin ebamääraselt oma aja peremeheks olemisest. Kogelev vastus ei rahuldanud ilmselgelt Nimetut Võõrast, ta arvas teadvat kes ma olen... Herbalaifi müüja!!!???
