Argipäeva võim on suur ja väga harva, kui kellelegi meenub kood, millega pääseb selle võimu alt välja.Ega härra Atspol siis päris ilmaasjata ka ei arvanud, et "mis see vanakurat muud on kui argipäevaelu. "Tal oli selge pilt sellest, kuidas argipäev inimese "kätte saab". Härra Atspoli arvates käis asi nii, et kõigepealt hakkab inimene käima, nina maas. Enam silmi üles ei tõsta, sest tal on mõttes vannitoa remont, pangalaen ja karjääriredel. Alati, kui härra Atspol oma jutuga pangalaenu ja karjääriredelenin jõudis, pidas ta väikese dramaatilise pausi /.../ Seejärel, kui härra Atspol oli sulle aega andnud ette kujutada, kuidas inimene kõnnib, nina maas, läks ta jutuga edasi ja jõudis vääramatu puändini: " Kui inimene muretseb, silmad peos, siis vanakurat lööb rõõmupärast käsi kokku ja naerab hah-hah-haa!" {Viivi Luik "Varjuteater"} Tänud Sulle, nautisin igat lehekülge :)
