Laps sõitis ekskursioonile. Võttis fotoka kaasa. Hetkel on veel selgusetu kumbast hakkan rohkem puudust tundma. Külmutus on tühi. Ilmselt ei ostagi sinna midagi. Nälgin nädalakese, tuleb figuurile kasuks. Muidu on kõik väga õites, maja taga, maja kõrval. Ärge küsige kuidas läheb, hullumiseni on lühike samm.

Olen lugenud

Lugemine  on lihtsaim viis  reaalsusest põgeneda.  Teiste elu, teiste mured, teiste kurbus...

Need on ühel või teisel moel puudutanud, soovitan:

Rakel Liehu " Helene"

Paolo Giordano "Algarvude üksildus"

Jonathan Safron Foer " Äärmiselt vali ja uskumatult lähedal"

Nicole Krauss "Armastuse ajalugu"

Lars Saabye Christensen "Maskeraad"

Stig Claesson "Sina maga, mina pesen nõud"

Kristiina Ehin "Palentoloogi päevaraamat"

6 m2 Metropol Gallery

Kalamaja

Akna alt läheb mööda vana sõber. Hõikan ta sisse. Teen teed. Midagi ilusat on selles möödumises, hõikamises ja läbiastumises. Tundub, nagu oleksime hetkeks telefonid ja uue aja üle kavaldanud.

Sõber filosofeerib:

Tõeliselt õnnelikud saavad olla ainult need, kel puudub empaatiavõime. Suled südame, keerad õudustele selja ja oled totralt õnnelik - nagu need naised, kes tahavad rikkale prantsuse mehele ja loodavad, et too ruttu ära sureb. Ja arvavad, et siis alles õnn algab. Kes on empaatiline, see kannatab nii ehk naa; isegi siis, kui ta on vahel õnnelik, kannatab ta ikkagi.

{Kristiina Ehin  "Palentoloogi päevaraamat" Petrone Print 2013}
*
Mul on armsaid { blogi } sõpru kes samuti uue aja üle kavaldanud. Eile leidsin postkastist kaardi, täna kauni pakikese...
Kirjapaber välja, sulepea kätte ja filosofeerima!

Kaunist pühapäeva!

Kolmapäev

Ilus ilm, tore kohtumine, hea capuccino!

Good weekend

Mai