*

Oli öö, me magasime, ja järsku helises uksekell.
Näitleja kargas voodis istukile, haaras mu riided, tormas vannituppa, keeras kraani lahti ja viskas mu riided ühe ropsuga vette.
"Kuule, mis lahti?" karjusin ehmunult.
"Roni kähku vanni ja hakka riideid pesema!"
"Miks?! Aga need on ju puhtad riided!" õiendasin vastu.
"Ükskõik, tee, nagu sa peseksid!" muutus näitleja kannatamatuks.
"Aga miks?"
"Ütleme naisele, et sa kukkusid filmimise ajal pori sisse, said üleni mustaks ja tulid siia riideid pesema!"
"Aga mina? Miks ma ma vannis olen? Alasti?" Näitleja ärevus hakkas ka mind nakatama.
"Sa ise said ka poriseks!" karjus näitleja ja jooksis vannitoast välja.
"Ta pidi ju maal olema!" pomises näitleja, kahmas peeglilaualt laulatussõrmuse, pistis selle sõrme ja tormas ust avama.
Ukse taga seisis naabrimees. Ta oli nina täis võtnud ja uksed segi ajanud.
Nõnda sain teada, et näitleja on abielus. 

Kristine Želve "Juukselõikaja - tüdruk"
Loomingu Raamatukogu 2014
.