Olen sellest muinasjutumajast aastakümneid mööda jalutanud. Alguses imetlesin cooli välisust, šikki dekoori ja kadestasin majaselavaid inimesi kellel oli igapäevaselt võimalus seda ilu nautida. Alati oli kange tahtmine rohkem näha, aknast tuppa piiluda, aga akendega oli pahasti, tänavapoolsed esimese korruse aknad olid {eestlasele kohaselt} paksu kattega kinni kaetud {äkki keegi näeb}. Korra õnnestus! Katted võeti eest, aknad tehti pärani ja ohh, neid imelisi kõrgeid mustrilisi lagesid... algas remont. Kõigepealt "remonditi" majale kiiskavad plastiksilmad, seejärel ehitati katusele „põnevad“ kanakuudid ning natukene iluravi sai nähtav külg- uue laudise näol. Omanik müüs maja ära, ehk pidas remonditud eluaset liiga ilusaks?
Käisin seal täna, hoovipool on alles algupärased aknad, sain tuppa piiluda…
