Juubeliaasta

/...Naine: Kuule kas sa ei tahaks meile hostilisse teraapiasse tulla? Me peame kõik õppimise mõttes kellelegi teraapiat tegema.
Mina: Et sina teed mulle teraapiat?
Naine: Mitte mina, keegi teine teeks.
Mina: Aaa... ma ei tea... Miks ma peaks tulema? Kas mul on sinu arust midagi viga?
Naine: No sa võid ju uurida, et miks sul see ussihim on.
Mina: Et mulle kogu aeg tundub, et mul on ussid?
Naine: Nojah. Või miks sa nii hirmsasti juua tahad ja õigel ajal pidama ei saa.
Mina: Mina, juua? Ma ei taha ju! Vahel tahan, aga ega ma kogu aeg ei taha!
Naine: Ei taha ikka või?
Mina: Muidugi ei taha! See on täiesti normaalne!
Naine: Kas see on normaalne, kui sa enne pidama ei saa kui kõik otsas? Minu arust see küll ei ole normaalne!
Mina: Mis ma olen siis sinu arust mingi joodik või?
Naine: Ma ei ole seda öelnud. Aga sul on ju selle asjaga probleem, sa ei oska normaalselt juua. Sa ei oska juua ühte või kahte klaasi veini, sa jood korraga ära terve pudeli ja siis veel teise sinna otsa!
Mina: No kuule, mis sa räägid nüüd! Ja pealegi- mis ma siis tegema pean? Ise küsid mu käest, ega sa klaasi veini ei taha. Ja kui ma siis tahan ja veini lahti teen, siis sa ise jood ainult pool klaasi ja lähed ära magama ja mina pean kõik ülejäänu üksinda ära jooma!
Naine: Sa ei pea!
Mina: Muidugi pean! Mis ma teen siis selle lahtise veiniga, see läheb ju raisku nii! Ja kui ma juba ühe olen ära joonud, siis ma ajaviiteks loomulikult joon teise veel! Teraapiaga pole siin midagi teha, mul ei ole mingit joomise probleemi!
Naine: Mis probleem sul on siis?
Mina: See probleem, et sina käsid mul veini lahti teha ja lähed siis ise kohe magama!
Naine: Ma ei saa sinna midagi teha, et mul kohe uni peale tuleb!
Mina: Ahah! Siis pead sa ise teraapiasse minema. Uneteraapiasse.../

/...Mul ei ole pead, on ainult keha... Kuni õlgadeni. Mul ei ole mingeid mõtteid, ma ei kuule midagi... Päris lihtne on ette kujutada, et mul pead ei ole, aga mõistatuseks jääb, kuidas see kaelaosa siis on. Kas lihtsalt nagu oleks pea otsast ära saetud? Silme ette tikub visioon verisest kaelaköndist... Ei, mingit verist kaelakönti ei ole, pea on lihtsalt puudu. On pingi peal istuv keha ja selle kõige ülemine ots on õlad ja kõik! Selja taga on Soome laht... Aga jopel on kaelaauk... mismoodi see on? Ja mul on praegu buff kaelas, kus see on? Keegi sõidab rattaga mööda... Kujutan ette, kuidas ta mind vaatab ja mõtleb, et mis siin niimoodi nõmedalt istub, silmad kinni ja nägu vastu päikest. Vana peer tahab suveks ilusat jumet saada. Jah, ilmselt nii ta mõtleb! Aga mina ei mõtle midagi, ma ei saagi mõelda, sest mul ei ole ju pead!.../

Marko Mäetamm " Juubeliaasta"

{ fotod 1, 2 näituselt " Painting and waiting" 2013 }

*

/... Ma kardan, et minu brändi ei ole enam siinmail saada. Ühel kuldsetest tissidest, AstraZenecal, on minu ravimiga "tarneraskused". Algul ei tahtnud ma seda uskuda, ehmusin sügavalt - minu AstraZeneca?! Ei või olla! Nagu mõni lemmiktegelane olekas ära koolnud. Küsisin küll apteekrilt mõtlemisaega, sest ma ei saa niimoodi järsult teise brändi peale üle minna, kuigi toimeaine peaks sama olema, kuid lõpuks said kodused AstraZeneca varud otsa ja ma pidin ostma tolle asenduse - Krka.
Isegi karp on kole. AstraZenecal oli lihtne valge kujundus, soliidne kirjafront ja triibuke rohekassinist.Usaldusväärne, silm puhkab, kõik on hästi, kõik läheb veelgi paremaks, uni on magus. Ja nüüd Krka, lõunaslaavi maitsevääratus, nagu sihvkapakk; haleoranž lärakas nõrgal pruunikaslillal taustal, millel võib aimata heledamat allakäiguspiraali.../

Tõnis Vilu " Kink psühholoogile"

Lugemissoovitusi

Haruki Murakami "Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad"
Rawi Hage "De Niro mäng"
Antal Szerb " Rändur ja kuuvalgus"
Merethe Lindstrøm "Talvearhiivid"
Tommi Kinnunen "Lopotti"
Mudlum "Linnu silmad"
Maarja Kangro "Klaaslaps"
Andrei Hvostov "Šokolaadist prints"
Marusja Klimova " Majake Bois-Colombes´is"

Lugemissoovitusi

Fredrik Backman " Mees nimega Ove"
Amy Tan "Köögijumala naine"
Khaled Hosseini "Lohejooksja"
Mathias Enard " Varaste tänav"
Patti Smith " M-rong"
Olli Jalonen " Poisiraamat"
Elizabeth Strout " Olive Kitteridge"
Ave Alavainu " 50 : 50 "

Suvitaja

/... Suvitaja? On ta ikka veel see? Pigem suvekülaline, turist. Või siis oma maakodu peremees, kellel alati on midagi teha. Sestsaadik, kui suvilatest on saanud maakodud ja taludest turismitalud, on suvitamine kaduma hakanud. Õige suvitaja ei tööta. Tal ei ole kohustusi. Äärmisel juhul võib ta kirjutada romaani, luuletusi, sümfooniat. Need pole maised tööd, need pole õieti kohustused. Aino Kallas suvitas Kassaris. Aga mitte oma maakodus, vaid Marie juures, kes keetis süüa, kes koristas toad, kes istutas lilled, kes ootas pika talve suvitajaid, hoidis suve nende jaoks alal nagu jorjenijuurikaid oma sängi all.../
{Tsitaat Tõnu Õnnepalu, ajakiri "Pööning" suvi 2016}
Nautige suve :) 

Lugemissoovitusi

 

John Banville "Surilina"
Katja Kettu "Ööliblikas"
Leelo Tungal "Seltsimees laps"
Leelo Tungal "Samet ja saepuru"
Enn Soosaar "Isa ja aeg"
Indrek Hirv "Tartust Pariisi ja tagasi"
Kai Areleid "Linnade põletamine"

Lugemissoovitusi

Anthony Doerr "Kõik see silmale nähtamatu valgus"
Herbjørg Wassmo "Need silmapilgud"
Laura Honkasalo " Perillä kello kuusi"
Theodor Kallifatides  "Uus maa minu akna taga"
Ave Alavainu " Kes meist on Napoleon"
Peeter Sauter " Lapsepõlve lõhn"
Heljo Mänd " Elukaarel"
Tõnu Õnnepalu " Klaasveranda"

* * ** * *

Menüü 18. jaanuar 1858

Juurviljapüreesupp

Pošeeritud ja praetud meritint

Veisefilee õlles kartulite ja ubadega

Praetud laanepüüd

Brüsseli kapsas

Kuum kompott

Külalised:

Pjotr Pavlovitš Durnovo, peremees

Pjotr Vassil, Martšenko

Oktav Ivan, Rodaškovski

Jevgenia Ivan.Dik

Gr. Danil. Botšatski

Pjotr Pavlovitš Durnovo - isale

/... Teisipäeval toimus Aadlikogus hiilgav ball, sarnane eelmise aasta ballidele ning samuti kogu Keiserliku perekonna kohal viibimisega; kolmapäeval oli raut proua Karamzina juures ja neljapäeval vürst Gortšakovi pool; nüüd on meil hingetõmbepaus.../  
Peterburi, 18./30. jaanuar 1858.aasta

{ Juri Lotman , Jelena Progosjan " Suurilma lõunasöögid " Pealinna panoraamid 19. sajandi Peterburist }

*

/... Siis algab koristamine. Tuleb ära pesta kohvikruus ja muud nõud ja voodi korda teha. Ma ei saa lubada, et mu korter oleks segamini, kui võõras inimene tuleb. Meil on käinud külalisi juba pool üheksa hommikul. Mõnikord raha laenamas, mõnikord... Ühel hommikul paluti meilt laenuks midagi, mida ma kunagi varem polnud laenanud - pool teeklaasitäit mannat. Seda küsiti Sirje Olelski käest, aga kuna tema selles valdkonnas ei orjenteeru, tuli otsida minul... /
Peeter Olesk Tähtveres 2004 { Madis Jürgen "Kõik puha omad joped" }

Lugemissoovitusi

Tommi Kinnunen " Nelja tee rist"
Heidi Köngäs " Dora, Dora"
Mia Kankimäki " Asioita jotka saavat sydämen lyömään nopeammin"
Mudlum " Tõsine inimene"
Tõnu Õnnepalu " Lõpetuse ingel"
Viivi Luik " Inimese kapike"
Andrus Kivirähk " Inimväärne elu"
Mudlum " Ilus Elviira"
Mari Saat " Lasnamäe lunastaja"
Bernhard Schlink " Ettelugeja"
 Tan Twan Eng " Õhtuste udude aed" 

" Tõsine inimene"

/...Emma pidi valvama sirelipõõsa ees, et ega keegi ei tule, sest teisel pool sireleid tegi ema salaja suitsu. Oma ema eest salaja ja teiste eest ka, sest külas oli aeg aeglasemalt liikunud ja külanaised ei tõmmanud sigarette. Võib-olla nad tegid seda salaja oma sireliheki taga. Suits hoidis ema maailma paigal, kui see tahtis ära libisema hakata, tast sai kinni hoida, natuke maailma sisse ja välja puhuda, pahast tujust sai harilik tuju, harilikust tujust parem tuju ja jälle jaksas teha kõiki neid asju, mis muidu tundusid ilmvõimatult vastikud. Enamasti oli vastik sellepärast, et kunagi ei saanud normaalne olla, alati pidi tegema nägu, et asjad on paremini, kui nad tegelikult on , hääletoon reipam, silmad lahkemad.../

 /... Lõpuks ta hiilis, selle asemel et kooli minna, vaikselt väravalt tagasi, ronis trepialusesse kunkusse mantlite alla ja kohvrite vahele, lamas seal kägaras ja läks vaikselt hulluks. Ta kuulis täiesti selgesti, kuidas raadio mängis saksakeelseid reipaid šlaagreid. Ta isegi imestas tõsiselt selle üle, andes endale aru, et raadiot ei ole ja see ei mängi, aga ta ei uskunud, et suudaks saksakeelseid laule ise välja mõelda. Kuidagi kikerdas päevapeale ennast oma urust välja, tegi aiateele lume sisse jälgi ja ronis oma tuppa voodisse. Seal ta konutas öid üleval, mõeldes ja kujutledes. Pea plõksus, jalad tõmblesid imelikult, rääkida ei tahtnud sootuks.../

/... Korter oli eesti ajal olnud läbi maja, aga muidugi osa krabati käest ära ja anti kehvikutele. Sama koridori peal elas tollal, kui mina seal elasin, ja aastakümneid enne seda ja veel pärast mindki, üks kiuslik saja- aastane vanamutt. Koridori ning vetsu elekter läks vist tema mõõtja pealt, sellepärast oli laes ainult kümnevatine pirn, umbes selline, nagu käib külmkapis. Iialgi, mitte iialgi ei olnud seal valgust. Kemmerg oli koridori alguses, pime, külm, muistse laealuse loputuskastiga, millel oli pikk kett valge käepidemega vee tõmbamiseks, aga tõmmata ei saanud, vett pidi köögist kopsikuga tooma.../
{ Mudlum " Tõsine inimene" }  
Mart Juure  usutlus Mudlumiga.

Olen lugenud

Johan Theorin " Mineviku varjud "
Kjell Westö " Terendus 38 " 
Hiromi Kawakami " Õpetaja portfell"
David Grossman " Maailma otsa "
Tove Jansson " Tee tööd ja armasta"
Mari Saat " Mida teha emaga"
Marusja Klimova " Siniveri" {üsna ropp, õrnahingelistele ei soovita}
Patti Smith " Kõigest lapsed" {ütlemata halb tõlge, võimalusel lugege originaalis}

Olen lugenud

ja soovitan:
Nicolle Rosen " Martha F."
Kristine Zelve " Juukselõikaja tüdruk"
Elena Poniatowska "Kallis Diego sind embab Quiela"
Sadie Jones "Hüljatu"
Kazuo Ishiguro "Päeva riismed"
Kate Atkinson "Elu elu järel"
Sue Monk Kidd " Mesilaste salajane elu"
Doris Lessing " Hea naabri päevik"
Merrcè Rodoreda " Teemanti väljak" 

*

Oli öö, me magasime, ja järsku helises uksekell.
Näitleja kargas voodis istukile, haaras mu riided, tormas vannituppa, keeras kraani lahti ja viskas mu riided ühe ropsuga vette.
"Kuule, mis lahti?" karjusin ehmunult.
"Roni kähku vanni ja hakka riideid pesema!"
"Miks?! Aga need on ju puhtad riided!" õiendasin vastu.
"Ükskõik, tee, nagu sa peseksid!" muutus näitleja kannatamatuks.
"Aga miks?"
"Ütleme naisele, et sa kukkusid filmimise ajal pori sisse, said üleni mustaks ja tulid siia riideid pesema!"
"Aga mina? Miks ma ma vannis olen? Alasti?" Näitleja ärevus hakkas ka mind nakatama.
"Sa ise said ka poriseks!" karjus näitleja ja jooksis vannitoast välja.
"Ta pidi ju maal olema!" pomises näitleja, kahmas peeglilaualt laulatussõrmuse, pistis selle sõrme ja tormas ust avama.
Ukse taga seisis naabrimees. Ta oli nina täis võtnud ja uksed segi ajanud.
Nõnda sain teada, et näitleja on abielus. 

Kristine Želve "Juukselõikaja - tüdruk"
Loomingu Raamatukogu 2014
.

Olen lugenud...

...soovitan soojalt:

Tuomas Kyrö "Kerjus ja jänes"
Rosa Liksom "Kupee nr. 6 "
Joel Haahtela " "Täheselge, lumivalge"
Joel Haahtela " Kadumispunkt"
Raija Siekkinen "See oli siin"
Jennifer Johnston "Illusionist"
Julian Barnes" Kui on lõpp"
Marguerite Duras "Armuke"
Sebastian Barry " Salajane käsikiri"

* * *

Ilmassa tuntuu kevät, oksien vihreät versot. Tekee mieli kirjottaa jotain ilmavaa. Mutta kynä ei ole lintu, joka se ilmiselvästi haluaisi olla; kierrellä ja kaarrella korkeuksissa pääskysen lailla. Kynä on sidottu käteen ja käden kauttaa mieleen ja mieli taas... niin, sekin on sidottu liian moneen, paikkoihin, jossa se on ollut, ja ihmisiin, joita ei enää ole, se liikahtelee paperilla ja samalla ajasssa... Ja silti tekisi mieli kirjoittaa vain keväästä, sitä miten ohutta ja kirkasta ilma on, ja miten läheltä, sormenpäistä, alkaa taivas.
Joel Haahtela " Tähtikirkas, lumivalkea"  {Otava 2013}
* * *
Õhus on kevadet, okstel rohelised võrsed. On tahtmine kirjutada midagi õhulist. Aga pliiats ei ole lind, mis see ilmselgelt tahaks olla, pääsukese kombel kõrgustes tiirelda ja tiirutada. Pliiats on ühendatud käega ja käe kaudu meelega ja meel omakorda...jah, ka see on ühendatud liiga paljude asjadega, paikadega, kus see on olnud, ja inimestega, keda enam ei ole, see liigahtab paberil ja samal ajal ühtlasi ajas...ja ikkagi tahaks kirjutada ainult kevadest, sellest, kui hõre ja selge on õhk, ja kui lähedalt, sõrmeotstest, algab taevas.
Joel Haahtela "Täheselge, lumivalge" {Hea Lugu 2014}
* * *
Lugege Haahtelat originaalis või tõlkes... nii kuidas parem tundub. Minu pea on ta igatahes täiesti segamini ajanud:)

Olen lugenud...

Uduste päevade lugemissoovitusi:
L. Shriver "Me peame rääkima Kevinist"
J. Irving "Garpi maailm"
D. Glattauer " Hea põhjatuule vastu"
J. Haahtela "Liblikakoguja" 
R. Pulkkinen " Tõde"
N. Ammaniti "Mina ja sina"
A. Baricco "Mr. Gwyn"
D. Lessing " Vanaemad"